Kas olete mõelnud, mis oli esimene inimese sadetud objekt kosmoses? Liikleb linnalegend, et tegelikult oleks võinud selleks olla kaevuluuk.
Kuid tegelikult oli kõige esimene inimtekkeline objekt väidetavalt MW 18014, Saksa A-4/V-2 raketikatsetus, mis lasti välja 20. juunil 1944. See oli esimene inimtekkeline objekt, mis jõudis kohale avakosmoses ja ületas Kármáni joont, saavutades 176 kilomeetri kõrguse apogee.
Kuid enne kui paljastame, miks me kosmosele viitame, uurime pisut kaevuluukide ajalugu.
Kaevuluukide ajalugu – ja miks neid nimetatakse inglise keeles manhole covers ?
Esimesed teadaolevad kaevuluugid pärinevad aastast 3500 eKr. Vastavalt “History of Sanitary Sewers” (sewerhistory.org) on need kuni 1870. aastateni põhimõtteliselt väga vähe muutunud ja need olid valmistatud kivist või puidust.
Kanalisatsioonisüsteemid on olnud olemas peaaegu tsivilisatsiooni algusest peale. Vana-Rooma impeerium ehitas akvedukte, et transportida linna mitte ainult vett, vaid ka jäätmeid sealt minema. Kui inimkond hakkas torusid reovee vedamiseks maaalla matma, vajasid nad juurdepääsu ühendussõlmedele ja neid juurdepääsupunkte hakati nimetama kaevudeks.
Algul ei olnud kaevuluugid tööliste juurdepääsupunktid kanalisatsioonitrassidele. Projekteerijad teadsid, et uus maa-alune süsteem vajab võimalust torudele ligi pääseda ja selle vajaduse täitmiseks lisasid nad torustikule punkte, mida nimetatakse lambiaukudeks. Nende avade läbimõõt oli olenevalt kasutatud materjalidest 25–35 sentimeetrit. Piiratud suuruse tõttu ei mahtunud lambiaukudesse tavainimesed ära. Need olid head kasutamaks ainult valgusallika sisestamiseks, et kontrollida, kas süsteem töötab normaalselt.
Mõistes, et neil on vaja võimalust pääseda ligi ka kanalisatsioonile seespoolt, hakkasid insenerid lisama kanalisatsioonitrassidesse inimese suuruseid auke (man size holes) või nn. kaevusid. Neid on sageli näha tänavatel ja kõnniteedel. Neid hakati katma kaevuluukidega (covers), et jalakäijad sisse ei kukuks ega vigastaks end avatud aukudes.
Kaasaegsed kaevud ja kaevuluugid töötati välja 19. sajandil. Vanim saadaval olev valukoja kaevuluukide kataloog pärineb aastast 1860. Kaevuluukide põhikujundus ja filosoofia ei ole pärast 1870. aastat oluliselt muutunud kaevuluukide disainimise filosoofiaga võrreldes, kuigi muutunud on materjalid ja paigaldustehnikad. Euroopas on meil kasutusel tootestandard EN 124, mis kehtib EL-is müüdavatele ja paigaldatavatele kaevuluukidele. Ümarkujulised on norm, kuid neid on teistmoodi kujulisi – nt. ruudukujulised ja kolmnurksed katted.
Nimetust “kaev” (ing. k. manhole) muudetakse inglise keelses keskkonnas mõnikord, et muuta see sooneutraalseks. Näiteks Californias Berkeley linn muutis 2019. aastal ametlikuks terminiks “hooldusava” (ing.k. maintenance hole).
Kaevuluuk kosmoses
Selle huvitava teema juurde tagasi pöördudes. Kui kaevuluugid ei olnud kosmoses esimesena, siis miks me seda üldse mainisime?
On suur tõenäosus, et kaevuluuk oli teine inimese loodud objekt kosmoses, sest augustis 1957 tegi USA Nevadas maa-aluseid Pascali tuumakatsetusi (operatsioon Plumbbob). Nad tahtsid mõista tuumaplahvatuse võimsust. Katse käigus panid nad plahvatama katsešahtis tuumapommi. Šahti peale olid nad keevitanud 900 kg terasest kaevukaane. Nad eeldasid, et see lendab minema, nii et nad paigaldasid kiiruse mõõtmiseks kiiruskaamerate komplekti. Kiiruskaamera, mis suutis salvestada ühe kaadri millisekundis, tabas vaevu plahvatuse. Luugi kiiruseks pärast plahvatust arvutati ligikaudu 240 000 km/h.
See oli ligikaudne, kuna luuki nähti vaid osaliselt ühes kaadris, enne kui see hiljem täielikult kadus. See oleks olnud kõigi aegade kiireim inimese poolt liikuma pandud objekt ja mõne arvutuse järgi oli selle kiirus isegi nii suur, et luuk oleks võinud lennata isegi läbi meie atmosfääri kosmosesse. Tõenäolisem tulemus oleks olnud muidugi see, et see oleks lennu ajal põlenud ja põhimõtteliselt enne kosmosesse jõudmist aurustunud. Paljud faktid luugi saatuse kohta jäävad muidugi ebaselgeks, kuid kindel on see, et seda ei nähtud enam kunagi. Tahame aga uskuda, et kusagil on kaevuluuk, mis jätkab oma teed uutesse maailmadesse.
Nii, et müüt purunes – kuid kaevuluugid olid kosmoses siiski teisena kohal. Päris korralik saavutus raudluukidele.
